|
|
||||
|
|
Tere tulemast NepaliNepal, mis paikneb Tiibeti ja India vahel, on lõpmatu mitmekesisuse maa. Selles väikeses mägises riigis elavad koos tosinkond suurt rahvast, mis räägivad kuni viitkümmet erinevat keelt ja murret. Kaks peamist usku – hinduism ja budism – on omavahel segunenud ja neid praktiseeritakse koos vanade kohalike kommetega. Kohalike inimeste tolerantsust ja heatahtlikkust näitab tõsiasi, et Nepalis pole elanike vahel kunagi olnud rahvuslikke ega usulisi lahkhelisid. Erinevalt Indiast pole Nepal olnud ka kunagi ühelegi Euroopa suurriigile kolooniaks ning see teadmine paistab läbi suurest uhkusest, mida tuntakse oma rahvuse üle. Kohalikud tihedastiasustatud keskaegsed linnad, mis rajati algselt Himaalaja-vahelistele kaubateedele, väljendavad ainulaadset pagoodi-stiilis arhitektuuri. Linnade elanikud paistavad silma suurte festivalide ja suurejooneliste etenduste korraldamisel. Annapurna Kaitseala - Selle looduskaitseala alla jääb kogu Annapurna piirkond, mis on enam kui 7 683km² suurune maa-ala. Annapurna kaitseks valiti väga huvitav lähenemine, sest see paik otsustati kuulutada looduskaitsealaks ja mitte rahvuspargiks. Tavaliselt sisaldub rahvuspargi mõistes see, et selle alal võib elada väga vähe inimesi, kui üldse. Ent Annapurna jaoks oli vaja uut kaitseala mõistet, kuna ACAP-i hallatavatel aladel on suur arv alalisi elanikke. ACAP-i programmid sõltuvad koostööst kohalike elanikega ning selles piirkonnas rõhutatakse loodusteadlikkust ja „kaitsmist arengu eesmärgil“. Chitwani Kuninglik Rahvuspark – Chitwani (ehk tõlkes „džungli südame“) Kuninglik Rahvuspark on juba pikka aega olnud üks Nepali loodusimede pärleid. Park paikneb Kesk-Nepali lõunapoolses osas ning hõlmab 932km² Sise-Tarai lähistroopilistest madalmaadest. See on üks tähtsamaid lähistroopilise kliima kaitsealasid Aasias, sest seal elutsevad ohustatud Bengali tiiger, ühe sarvega ninasarvik, metsik aasia elevant, gharia krokodill ja paljud muud liigid. Tunnustades selles piirkonna ainulaadset ökosüsteemi, mis on lausa rahvusvahelise tähtsusega, kuulutas UNESCO Chitwani Kuningliku Rahvuspargi Maailmapärandi (World Heritage) osaks 1984. aastal. Pashupatinath – see koht on hindude kõige püham palverännakute sihtkoht Nepalis. Üldiselt on see koht hämmastav segu erinevatest elementidest: templitest, krematsioonighattidest (jõgede ääres asuvad platvormid, millel põletatakse surnuid), rituaalsetest kümblejatest ja poolpaljastest sadhudest (hindude rändavad pühamehed). See püha kompleks paikneb Katmandust nelja km kaugusel, lausa häbiväärselt lähedal lennujaamale, kuid õnneks viimase eest varjatult metsakasvanud jõeorus. Kõigi Pashupatinathi erinevate võlude (palverändurid, templid, rituaalid ja müüdid) seast, jätab enamikele suurima mulje arvatavasti avaliku krematsiooni sünge vaatepilt. Arvatavasti rohkem kui kusagil mujal, peetakse siin kinni tavast katta oma käed ja jalad (eriti naiste poolt). Samuti on siin oluline austada kümblejate, kummardajate ja leinavate perekondade privaatsust, eriti veel kui fotoaparaadi või videokaameraga ringi liigutakse. Pokhara - See linn on Nepalis teisena külastatavaim piirkond pärast Katmandud. Pokhara võlgneb tänu oma kuulsuse eest eelkõige asukohale – see asub väga lähedal ühele matkajate meelispaigale, Annapurnale. Pokhara on väravaks mitmetele kuulsatele pikamaamatkadele Nepalis. Seal on mahe kliima, puhas õhk, palju maalilisi stseene lumistest mäetippudest järvepeegeldustel ning suur hulk kõrgetasemelisi hotelle ja restorane. Selge ilmaga paistab orust pea tõkestamata vaade üle 8 000-meetri kõrgustele Annapurna ja Manaslu mägedele. Kuigi Everesti piirkonnas ei matkata nii palju nagu Annapurnas, on sealne kõrge keskkond välismõjutuste suhtes tundlikum. Khumbu, kus on vaid 4 000 alalist elanikku, võtab igal aastal vastu umbes 10 000 matkajat (ja umbes kaks korda sama palju pakikandjaid). Küttepuude kogumine on saanud tõeliseks probleemiks ja praegu hinnatakse nõudlust küttepuude järele kolm korda kõrgemaks selle piirkonna taastootmisvõimest. Seetõttu pannakse kõigile matkajatele südamele seda, et nad ikka hoiaksid loodust, ei korjaks sealt piirkonnast puid ega jätaks prügi maha.
|
|||