Tere tulemast Tiibetisse

Shangri-la, Lumede maa, maailma katus – juba sajandeid on budistlik kuningriik Tiibet, mis asub peidus Himaalaja mäeahelate vahel, suutnud ergutada Lääne riikide elanike kujutlust. Jesuiidid uskusid seal asuvat kadunud kristlaste kogukonna varjupaiga, Preester Johni kuningriigi. Seiklejatele ja kaupmeestele oli see aarete ja rikkuste maa. Inimesed, kes olid vaimsel rännakul, rääkisid kadunud maast, mis on mähitud võluväe ja salapära vaipa.

Ent tiibetlased, kes olid märganud, et võõrad tahavad siseneda nende riiki, sulgesid väravad ja peitsid võtme ära. Lhasast, Tiibeti pealinnast sai Keelatud Linn. Kuni lähiaegadeni oli väga vähestel see au ja õnn näha oma silmaga Püha Linna, Lhasat.

Kui uksed lõpuks 1950-ndate aastate keskel avati, kaotas Tiibet oma positsiooni peidetud erakliku riigina, mis oli Läänt nõnda pikka aega paelunud.

Ent Tiibeti olemus püsib siiski sellisena, nagu ta on olnud juba sajandeid. Jokhangi tempel on ikka veel tulvil palverändureist, kes pomisevad oma mantraid tuhande jakivõilambi kuldses valguses. Võitee on ikka veel kõige populaarsem jook ning tarbitakse ka odraõlut. Hiina plaanid ehitada Head Uut Maailma (Katust) ei ole võtnud vedu Tiibeti rahva imetlusväärselt sügava usklikkuse tõttu. Tiibet asub tõepoolest „kõrgemal tasandil“.

Tiibet on kahtlemata üks imelisemaid kohti, mida Aasias külastada. Seal avanevad fantastilised vaated kloostritele, saab käia vapustavatel matkadel kõrgmägedes, vaadelda maailma kõrgeimate mägede hingematvat ilu ja kohata üht maailma sõbralikematest rahvastest.

Potala palee - Lhasa pärliks on Tiibeti arhitektuuri ja kunsti tippsaavutus – Potala palee, mis varem oli Tiibeti valitsuse ja Dalai Laamade residents. Valitsusfunktsioonide kadumisega hoonest on see muudetud linna turismimagnetiks. Kolmteist korrust ja lugematu arv luksuslikult dekoreeritud tubasid peegeldavad väga selgelt kunagist külluslikku elu ning ühiskonna nägu, mille vorm ei jäänud üldsegi mitte alla Hiina keisririigi omale.

Barkhori turg – Lhasa vanim tänav, mis teeb ringi ümber Jokhangi templi. Tänav, mis on praegu turg, on jaotatud osadeks vastavalt erinevatele kaupadele, mida sealt osta saab: toiduaineid,  jakiliha, jakijuustu, jogurtit ning teisi piimatooteid, jakisõnnikut, mida põletatakse kütuse saamiseks. On kohti, kus saab osta jalgrattaosi, palverattaid ning teisigi usulisi kaupu, ning dekoratiivtikanditega tiibeti mütse, millel on karvase servaga lapatsid, mis mõeldud kõrvade katmiseks. Barkhori turg on kogu riigi keskne turg ja inimesed tulevad kohale oma parimates rahvariietes.

Dza Rongphu – 4 983m kõrgusel asuv klooster on maailmas üks kõrgemal paiknevaid kloostreid, kui isegi mitte kõige kõrgemal. See klooster sai kuulsaks 1920ndatel aastatel tänu briti mägironijate rühmade jutustustele. Praegust kloostrit kasutavad nii laamad kui ka nunnad, kuigi nunnade eluruumid on väljaspool kloostri põhiehitist pikas reas asuvate üksiktubadena. Kloostri ees on suur chorten.

Drepung – See klooster rajati 1416. aastal. Enne 1959. aastat oli Drepungis üle 10 000 munga, kuid neist vähem kui kolmesajal õnnestus põgeneda kommunismi hävituste küüsist.  Klooster oli olulisim Gelugpa koolkonna klooster kommunismieelses Tiibetis. Praegu asuvad seal paljud kultuuriliselt tähtsad pühad esemed. Drepungi asutus koosneb neljast allüksusest (zhacangist), millest vanim on Gomang ning suurim Loseling.

Norbulingka – nimi ise tähendab „kalliskividega aed“, mis on sellele 250-aastasele Lhasa läänepoolses äärelinnas asuvale pargile väga sobiv nimetus. Norbulingka ehitati Dalai Laamade suvepaleena, kuid suhteliselt kiiresti tehti sinna ruumi ka kogu valitsusele.
Palee ehitati 1750-ndatel aastatel. 20. sajandi esimesel poolel püstitati sellele kompleksile juurde mitmeid ehitisi. Seal on üle 370 eri suuruses ruumi, kuid enamik neist on uudistajatele suletud.