Priit Kuusk alias Wend

Jalgratta sõitu võib tõlgendada mitmeti – tüütu kohustus, sest muud võimalust edasi liikumiseks pole või fantasiline võimalus aju klaariks puhuda ning seigelda, uusi asju avastada ja liigseid kilosid kaotada. Mulle ei meeldi jalgrattaga sõita kui see muutub kohustuseks või mõõduvõtmiseks. Aga kõik muu on sadulast vaadates igati tibens-tobens. Ka tõsud, sest igale tõusule järgneb alati langus… Või oli see vastupidi?