Jalgrattamatk Gruusias

Thušethi 

-    Jalgrattal satume paikadesse, kuhu jala ei jõua ja buss ei vii
-    Puutumatud Kaukasuse mäed ja Thušethi karjusekülad
-    Grusiinide ülim külalislahkus – rikkalikud kodused õhtusöögid  ja  kohalik vein
-    Thbilisi ja teised linnad – põhjalik ülevaade Gruusia ajaloost

Miks ratas?
Rattaga saab sinna, kuhu buss ei vii ja lennuk ei maandu, rattaga saab edasi kiiremini kui jala. Rattaga sõitmine on tervisele kasulik ja parim edasiliikumise vorm. Rattasõit võib pakkuda tõsist „adrenaliini-laksu“, kui tuhised mägedest alla ning samas olla väga raske pingutus, kui mäkketõus on liiga järsk. Samas võib alati edasi liikuda ka ratas käekõrval. Põlisrahvad armastavad rattaga reisijaid, sest neil on aega teha väike puhkus, kuulata üks tore kohalik jutt või laul ning palava ilmaga juua külakaevust külma vett. Rattal näed, koged ja tunnetad rohkem seda maad ja paika, kus hetkel viibid. Selles reisis on võimas kohaloleku jõud. Usu seda, me räägime vaid enda ja oma klientide kogemustest.

Seitsme maa ja mere taga
Thušethi ei asu Lääne- Euroopast kuigi kaugel, aga siiski justkui teises maailmas. Rattareisile saab Thušethisse minna vaid juunist septembrini. Ülejäänud aja aastast on see piirkond välismaailmast täiesti ära lõigatud, kuna enamik mäekurusid on seoses kehvade ilmastikuoludega läbipääsmatud. Thušethis ei ole poode ega restorane. Ainsateks söömise- ning ööbimise võimalusteks on tagasihoidlikud kuid võluvad kodumajutused. Samuti ei leia Thušethist asfaltteid ega püsivat elektrivoolu. Selline on 21.sajandi elu Euroopas!

Puutumata mäed ja keskaegsed karjusekülad
Thušethis saab näha põlist mägede ilu. Siia tulles oled sattunud justkui Alpidesse umbes 100 aastat tagasi – parimasse paika seiklushimulise mägiratturi jaoks. Kaukaasia mägede loodus on hingematvalt võimas – maalilised vaated mägedele, mägiaasadele ning hästi säilinud männimetsadele. Sõidame rattal läbi põliste karjusekülade, avastame kohalikku elu ning iidset arhitektuuri. Esinduslikem näide kohalikust ehituskunstist on Keselo tornid – keskaegsed kindlused, mis ehitati kaitsmaks külaelanikke Kaukaasia hõimude rünnakute eest.

Grusiinide külalislahkus
Gruusia reisiga käib tavaliselt kaasas hoiatus grusiinide ülevoolava külalislahkuse eest. Iga söömaaeg on pidu, kuhu kuuluvad nii vein kui gruusia viin, tšatša. Peole on kutsutud kõik ja sellisele kutsele pole kerge ära öelda. Grusiinid peopidamiseks erilist põhjust ei vaja ja seepärast võib kindel olla selles, et rattatuuril olles selliseid spontaanseid pidusid ka ette tuleb – tähistatagu siis kas traktori parandamist, vihmast ilma või juhusliku turisti kohtamist külavaheteel...

Kaukaasia hõrk köök
See on imekspandav, kuidas nii tagasihoidlikes tingimustes on võimalik valmistada nii maitsvaid roogi! Samas on ju kõik vajalik selleks olemas – värske tooraine, lõke ning suurepärane kokk. Sel reisil avaneb sul võimalus tungida kohaliku kokakunsti saladustesse ning ka ise mõni hõrk mägiroog valmistada.

Vein
Ehkki gruusia veinid on rahvusvahelisel turul endale kindla koha leidnud, saab traditsioonilist ja ehtsat gruusia veini vaid Gruusias. Kuidas see maitseb? Täpseim vastus sellele küsimusele oleks vast – eriliselt. Kuid reisil olles saab igaüks selles ise veenduda, sest võimalusi selle degusteerimiseks jätkub kuhjaga – on ju koduvein ning tšatša alati maja poolt.

Mugavused
Thušethi asub ääremaal, kus suuri luksushotelle pole ning me ööbime väikestes hotellides ning kodudes. Iga kodumajutus erineb eelmisest kuid alati on see lihtne, puhas ja korralik. Duširuum ja tualett on tavaliselt ühiskasutusega kuid külalislahkus, kaunid vaated ning kodune gurmeetoit kompenseerivad lihtsa eluolu kuhjaga. Moodsad hotellid ja restoranid võivad meid veel rahulikult Thbilisis oodata.

Füüsiline ettevalmistus
Kui sa oled terve ning aktiivse eluviisiga, siis saad meie Gruusia jalgrattareisil kenasti hakkama! Eelnev mägijalgrattasõidu kogemus on abiks, kuid selle puudumine ei saa ka takistuseks. Sõltuvalt maastikust läbime päevas umbes 30-60 km, mis teeb koos peatustega kokku umbes 6-8 tundi. Järske tõuse tuleb teel ette, kuid neil puhkudel on vajadusel koht saateautos alati olemas ning seal asuvad ka pagas ning jalgratta varuosad. Endaga kaasas tuleb kanda vaid väikest käepärast kotti isiklike asjadega. Tavaliselt jagame ratturid väiksematesse gruppidesse, vastavalt nende kogemustele ja kehalisele vormile.