Mart Meeru: Namiibias sõidad vahel tsiklitega päevade kaupa nii, et ei näe ühtegi autot

Mai 2026

Namiibia kohta öeldakse tihti, et seal on rohkem avarust kui inimesi. Endise motosportlase ja Andmomentsi matkajuhi Mart Meeru sõnul saab sellest päriselt aru alles siis, kui oled ise mootorrattaga keset neid lõputuid teid sõitnud. Päev võib mööduda nii, et vastu ei tule ühtegi autot, ning järgmise kurvi taga ootavad juba liivadüünid ja Atlandi ookean.

Mart, käisid just Andmomentsi tsiklimatkal Namiibas. Mis iseloomustab Namiibias tsikliga sõitmist kõige paremini ja mis teeb selle teistsuguseks võrreldes teiste sihtkohtadega?

Eelkõige tohutu avaruse tunne. Riik on hõredalt asustatud ning liiklust peaaegu ei ole.

„Võid sõita päevade kaupa ega kohta ühtegi autot ega inimest. Mootorratturile on see väga mõnus,” räägib ta.

Tema sõnul muutub ka loodus pidevalt. Ühel hetkel sõidad kivistel teedel, siis mägede vahel või pehmes liivas. Temperatuurid võivad samuti kiiresti muutuda. Kui sisemaal on umbes +30 kraadi sooja, siis rannikule jõudes võib temperatuur poole tunniga langeda umbes +13 kraadini.

„Inimesi kohtab harva, aga rõõm on nii sinul neid näha kui ka neil sind näha,” ütleb Meeru muiates.

Millised lõigud või maastikud jäid sellel reisil kõige rohkem meelde ja miks?

Kõige eredamalt jäid Mart Meerule sellest reisist meelde ookeaniäärsed rannad ja hiiglaslikud liivadüünid. Mõnes kohas sai mootorrattaga sõita nii lähedal veele, et ookean oli sõna otseses mõttes ratta kõrval.

„Ookeani ääres on tõeliselt suured liivadüünid, kus mootorrattaga lustimist ei keela keegi,” kirjeldab ta.

Just see vabaduse tunne ja võimalus sõita täiesti teistsugusel maastikul jäid talle kõige rohkem meelde.

Kuidas see reis päevade lõikes välja nägi ja millised olid tüüpilised hetked ühe päeva jooksul?

Mart Meeru sõnul kulges kogu reis pigem rahulikus tempos. Hommikuti söödi koos hommikust, arutati päeva plaan läbi ja asuti teele.

„Kuna liiklust seal peaaegu ei ole ja liikusime hea tempoga, siis ei pidanud kella pärast eriti muretsema. Olime ajast alati natuke ees,” meenutab ta.

Marsruuti sai jooksvalt muuta ning kui kellelgi tekkis soov midagi lisaks näha või kogeda, tehti lihtsalt väike kõrvalepõige. Ainus asi, mida tuli hoolikamalt ette planeerida, oli tankimine, sest tanklaid kohtab Namiibias harva.

„Saateautos oli alati väike varu kütust ja õlut kaasas,” ütleb Meeru.

Õhtud lõppesid tavaliselt ühise muljetamisega päeva seiklustest.

„Pärast sõitu tegime esimese asjana väikse õlle ja rääkisime päevast.”

Mis üllatas sind selle reisi juures kõige rohkem, kas looduse, loomade või olude osas?

Kõige rohkem üllatasid Mart Meerut kohalikud inimesed.

„Nad olid väga sõbralikud ja abivalmid. Nendega oli lihtne jutule saada,” räägib ta.

Kuigi reisi jooksul nähti palju, jäi talle tunne, et Namiibias oleks veel palju avastada.

„Harva tekib soov kuhugi tagasi minna, aga sinna tahaks küll.”

 

 

Kellele tsiklireis Namiibias sinu arvates kõige paremini sobib?

Ühelt poolt pakub Namiibia sõiduelamust neile, kes naudivad mootorrattaga pikki distantse ja vahelduvat maastikku. Samas leiavad sellest rõõmu ka inimesed, kes tahavad lihtsalt uusi paiku avastada ja matka nautida.

„Sellelt reisilt leiab iga päev midagi uut,” ütleb ta.

Lisaks sõiduelamusele jäi talle eredalt meelde ka kohalik toit.

„Kindlasti saavad kõik elamuse ka heast toidust.”