Kui mõelda Sri Lankale, tuleb paljudel silme ette kas palmidega rannad või vürtsine toit. 2026. aasta veebruari Andmomentsi Sri Lanka rattamatkal kogetu on hoopis mitmekesisem. Ühel päeval veered mööda teid, mille servas müüakse tundmatu nimega puuvilju. Järgmisel astud koopatemplisse, kus seinad ja laed on maalinguid täis. Vahepeal jõuad mägedesse, kus teeistandused jooksevad nõlvadel nagu rohelised read, ja järgmisel hetkel näed juba elevantidega safarit.
Andmomentsi Sri Lanka rattamatka juht Vladislav Kriger (Vlad) võtab pärast reisi kokku hetked, mis tema hinnangul seda teekonda kõige paremini iseloomustavad. Ta räägib paikadest, mis üllatasid, kohtumistest, mis jäid meelde, ning toob välja ka praktilised tähelepanekud, mida tulevastel ratturitel tasub enne teele asumist arvesse võtta.
Mitmekesisem, kui esialgu arvata oskad
Reisi kokkuvõttev kirjeldus on lihtne ja konkreetne: lopsakas loodus, muljetavaldavad budistlikud pühamud, elevantidega safari, teeistandused ja teevabrikud, heasüdamlikud kohalikud, VÄGA vürtsikas toit ja mõnus rattatee. Sri Lankal vahetuvad maastikud kiiresti ja kuigi kaardil on vahemaad lühikesed, muutub ümbrus teel tihti nii palju, et tekib tunne, nagu liiguksid ühe reisiga läbi mitme eri piirkonna.
Üllatusi tuli kõige rohkem budistlike pühapaikade juures.
Dambulla koobasklooster on suur koopatempli kompleks, kus seinad ja laed on täis budistlikke maalinguid ning kujud on reas nii, et pilk ei oska kohe ühelgi peatuda. Vlad kirjeldab seda kui väga muljetavaldavat paika, kus on “kuidagi võimas energia”. UNESCO kirjelduses tuuakse välja, et maalinguid on seal umbes 2100 ruutmeetrit ja kujusid 157.
Sigiriya on teine tähelepanuväärne koht, mida külastama kindalsti peab. Vlad kirjeldab seda kui „nagu Indiana Jones’i filmist“, keset džunglit „kadunud maailma kuningriik“, salapärane ja tema tunnetuse järgi siiani lõpuni uurimata.
Teeistandused ja teevabrik
Vladi jaoks oli oluline osa programmist ka teeistanduste ja teevabriku külastus. Ta nimetab seda huvitavaks ja autentseks. Sri Lanka tee, mida maailmas tuntakse sageli Tseiloni teena, on riigi üks tuntumaid „visiitkaarte“ ja mägismaade istandused on selle loo keskmes. Kui oled seal kohapeal, saad paremini aru, kui palju käsitööd ja protsessi on ühe teepaki taga.
Üks sünnipäev, kaks torti
Kõige meeldejäävam kohtumine kohalikega oli Vladi enda sünnipäev. Kohalik tiim ehtis bussi seest õhupallide ja “Happy Birthday” kirjadega, rattasõidu pausil söödi torti tee ääres ning õhtul ootas hotellis veel teine tort, millele oli kirjutatud “Happy birthday Vilad”. Väike detail, aga see ütleb palju selle kohta, kuidas külalisi vastu võetakse.
Elevandid
Elevantidega kohtumine oli elamus, mis tekitas Vladi sõnul “heas mõttes lapsiku vaimustuse”. Sri Lanka elevant on Aasia elevandi alamliik ja metsikuid elevante elab saarel hinnanguliselt mitu tuhat, nii et rahvusparkides neid näha on täiesti reaalne võimalus. Meie nägime!
Söök: puuviljad tee äärest ja magustoit savikausis
Toiduelamused tulid üllatavalt palju just tee äärest. Vlad toob esile puuviljad, millest osa prooviti esimest korda elus ja mille nimed olid tema sõnul “täiesti hääldamatud”.
Eraldi jäi meelde ka kohalik magustoit, mida müüakse savikausikestes: pühvlipiimast valmistatud maitsestamata jogurti moodi asi, Vladi oletusel kas küpsetatud või ahjus hoitud, millele lisatakse serveerimisel vedelat mett. Kirjelduse järgi õrn, kerge ja väga mõnus amps.
Üks asi, mida tasub ette teada: Sri Lanka toit võib olla väga terav. Vlad soovitab tellides öelda “no spicy”, kui sa ei taha, et suu põleks ja pisarad silma tuleksid.
Rattasõit ja liiklus
Kohanemisega suuri muresid tema sõnul ei olnud: inimesed on heasüdamlikud, kliima pigem mõnus ja rattaga saab hästi liikuda, kuigi pingutust tuleb ka ette. Linnades on pilt teine. Suuremates asulates on liiklus tihe ja kohati kaootiline ning seda on mõistlik ette arvestada. Samas on just linnas rattaga sõitmine omamoodi kogemus – lihtsalt selline, kus tuleb olla tähelepanelik ja rahulik.
Kokkuvõtteks saab öelda, et tohutult mõnus sihtkoht rattamatkaks. Sri Lanka annab ühe reisiga kätte mitu eri nägu: budistlikud pühapaigad ja ajaloolised kindlused, mägismaa teeistandused, elevandid rahvuspargis ning teeäärsed maitsed. Randadest rääkimata! See sobib inimesele, kes tahab liikuda ja näha, kuidas saar päriselt elab, mitte ainult vaateplatvormilt pilti teha.
Ja kui üks praktiline lause kaasa võtta, siis see on lihtne: “no spicy”.
