Andrei “Grisha” Grištšenko

Loomupärane uudishimu ja suur reisikirg on mind viinud erinevatesse riikidesse ja linnadesse. Kuid mida aeg edasi, seda suurem on soov sattuda pigem nendesse paikadesse ja radadele, kus turisti jalg reeglina ei tallu. Gruusias on õnneks veel piisavalt selliseid ehedaid paiku oma ürgse, võrratult kauni loodusega; karvakasvanud, pea hambutu, kuid see-eest kõige siirama, avalama naeratusega karja-ajajatest, hiiglaslike lehmakookidega külateid, tugevalt traditsioonilise toiduga, mis viib keele alla ja   loomulikult vein!! Olgu ta siis toores, roheline või küps-magus-mahlane, seda jumalate jooki   voolab seal tõesti ojadena! 
Jah, Gruusiast on saanud minu teine armastus, sest esimene on ju ratas! Rattasõitu olen   harrastanud juba poisikesest saati, treeninglaagrid läbi laia Venemaa. Osalen aktiivselt võistlustel veel praegugi. Gruusia see-eest, avastasin alles paar aastat tagasi, sattudes õnneliku juhuseläbi Marguse korraldatud rattamatkale Tusheti. Juba järgneval suvel sai külastatud pisut teisi regioone ning isu seda mitmekülgset maad külastada aina kasvab!
Olen õnnega koos, et saan neid kahte kirge ühendada. Sest tõesti, rattasõitu võõral maal ei saa ette võtta kellegi teise pärast, seda saab teha vaid iseenda jaoks. Ja kui sa seda ei naudi, siis teed sa tõepoolest vale asja!