Mägedes hakkasin käima keskkooli ajal. Esimesel suvel sai Elbruse otsa ronitud, järgnevatel aastatel tulid juba alpilaagrid. Kui päris täpne olla, siis tegelikult sai Elbruse nõlval köisraudteega sõidetud juba kuskil algkooli lõpu poole, aga mäe otsa ronimisest oli siis veel asi kaugel. Kuna kõrgusega kohanemine pole mulle kunagi probleeme valmistanud, siis läksid ajapikku ka eesmärgid suuremaks ja nii olen aastate jooksul jõudnud ka 8000 meetri piirist kõrgemale.
Lumele ja jääle vahelduseks meeldib matkata ka pikemaid distantse, seda eriti soojas kliimas, ja ühtegi matkaviisi ma ära ei põlga. Peaasi, et oleksid meeldejäävad kogemused ja ilusad vaated. Hea seltskond on alati boonuseks, aga iseenda seltsis on ka tore.
