Olen Mart. Ei ole mootorratturite perest ja sõitma õppisin omal käel – nii nagu tol ajal ikka tehti. Aastatega viis elu mind motosporti, aga tänaseks on see etapp selja taga. Nüüd olen tee ääres teises rollis.
Minu jaoks on motomatkade matkajuhtimine just see õige – unistuste amet ühele pensionile jäänud motorsportlasele. Saab sõita, saab ringi liikuda ja mis peamine – saab koos teistega ägedaid sõidupäevi jagada.
Olen alati uskunud ühte asja: sõitmine peab olema parim tunne, mida kahel rattal kogeda saab. Ja niikaua kui see tunne on alles – tuleb lihtsalt edasi sõita.
Kolm sõna, mis kirjeldavad Sind matkajuhina:
Sõbralik, abivalmis ja avatud pakkumistele.
Mida kõige enam naudid matkagruppide juhtimises?
Mõnusat seltskonda.
Mis on Su lemmik matkasihtkoht, mida oled juhtinud ja miks?
Gruusia – nii suvel kui talvel. Hästi külalislahke rahvas.
Kõige meeldejäävam hetk matkajuhina?
Iga matka lõpus, kui öeldakse tooste ägeda reisi eest.
Parim matkajate poolt öeldud lause, mida siiani meenutad?
Keset kõrbe, kus nutitelefonidel puudus levi juba viiendat päeva, tahtsid kõik laenata minu nuppudega NOKIAt, et koju helistada.
Parim nipp tujulanguse vastu matkal?
Tuju langust tuleb ennetada – kas kohvikupausi või suurema mäetipu vallutamisega.
Üks asi, mida uus matkaja peaks Sinu grupis teadma enne rajale astumist?
Ta peaks teadma, miks ta siia tuli – mis on tema põhjus.
Kõige kummalisem asi, mis on Su matkaseljakotis olnud:
Minu vana nuppudega NOKIA, mis töötab ka siis, kui kõik muu enam ei tööta. 😄
Fun fact Sinu kohta, mida paljud ei tea:
Enamik arvab, et mul pole lapsi, sest mul on nii palju vaba aega. Tegelikult olen tütre Marise isa ja peagi neljaseks saava Lumileenu vanaisa.
