Kui pean ennast kuidagi sildistama, siis minul on oluline elus palju jõuda: olla edukas tööl ja õnnelik perega, võtta aega iseendale ja leida see kirg, mis paneb unustama argimuresid ja -sagimisi.
Ehitusvaldkond, kus töötan, on lakkamatus muutumises ja pakub palju väljakutseid. Põnevust pakub ka perekond – kahe tütre kasvatamine, kellest üks on teismeline, on isa jaoks väga vastutusrikas ja huvitav ning nõuab palju paindlikkust. Intensiivse töö ja peretoimetuste tasakaaluks on minu jaoks reisimine ja rattasõit.
Rattasõidu puhul naudin ma nii piiri peal võistlemist kui ka lihtsalt kulgemist. Reisimise juures olen nn kõigesööja, kuid parim variant on, kui ühendatud saavad reis ja rattasõit.
Minu sõprus AndMoments’iga algas 2014. aasta Armeenia jalgrattamatkast, mis oli TÕELINE PUHKUS. Seal oli kõike: hingematvaid loodusvaateid, kirjeldamatut ühtsustunnet loodusega, fantastilisi inimesi ja mõnusaid söögielamusi. Eriliselt väärtuslik oli näha päriselu ja -inimesi oma igapäevastes toimetustes, kaugel suurtest linnadest, uutest autodest, mugavast elust.
Kõike seda ei ole võimalik sõnadesse panna, seda tuleb ise kogeda ja tunda.
Kolm sõna, mis kirjeldavad sind matkajuhina:
Teen asja hingega!
Mida naudid kõige enam matkagruppide juhtimises?
Kõik inimesed on nii erinevad, aga kui grupp – tegelikult võõrad inimesed – hakkab kolmandal päeval toimima nagu vana sõpruskond ja kõik arvestavad nii üksteise kui ka ümbritsevate oludega, siis on see grupijuhina väga-väga kihvt tunne.
Mis on su lemmik matkasihtkoht, mida oled juhtinud ja miks?
Väga hindan kaugeid ja põnevaid kultuure, mis erinevad oluliselt meie igapäevaelust ja millest on palju õppida. Oluline on ka see, et kohapealne meeskond oskab oma riiki esitleda hinge ja armastusega – nende seast olen leidnud mitmeid häid sõpru. Lemmikute seas on kindlasti Usbekistan, Rwanda ja „esimene armastus“ Armeenia. Väga põnevad olid ka Hiina ja Maroko.
Kõige meeldejäävam hetk matkajuhina?
Ühised õhtud pärast pikka matkapäeva on alati meeldejäävad. Üks eredamaid hetki oli näiteks Marokos, kus sõitsime ratastega külade vahel ja poole päevaga saime kokku 25 rattakummi auku. Pumpasime, liimisime, sõitsime… ja jälle otsast peale. Aga oli lõbus!
Parim matkajate poolt öeldud lause, mida siiani meenutad?
„Vlad, kuhu järgmisel aastal plaanid minna? Me tuleme sinuga – hakkame kohe broneerima!“
Parim nipp tujulanguse vastu matkal?
Huumor ja hea nali – neid mul jagub!
Üks asi, mida uus matkaja peaks sinu grupis teadma enne rajale astumist?
Naudime reisi! Mitte kedagi ei jäeta hätta ega üksi. Kõige viimaste eest hoolitsetakse alati – turvalisus ja rahulik meel on esikohal.
Kõige kummalisem asi, mis on su matkaseljakotis olnud?
Rwandas avastasin, et seljakotis on diplom-sertifikaat, mis kinnitab, et olen Bhutaanis käinud!
Fun fact sinu kohta, mida paljud ei tea:
Kuigi tunnen end eestlasena ja olen Eesti patrioot, on mu juured saksa, ukraina ja juudi päritolu.
